Võtame ära abirattad

Kuna ma pole ca 8 kuud juba jooksnud ja trenni koormus võrreldes eelmisele aastale on märgatavalt vähenenud siis hetkel kus hakkan vaikselt terveks saama on tunne selline, nagu võtaks rattalt abirattaid ära, et uuesti sõitma hakata :)

Tõsi ta on, jalg hakkab vaikselt järele andma, asi on võrreldes mõne kuu tagusele ajale ikka väga palju paremaks läinud ja see on hea. Hetkel sai otsa pikk taasturavikuur ja nüüd pean omakäel jõusaalis vaikselt jalgadele toonust andma hakkama. Veel siiski kohe jooksu trenne sisse ei too kuid olen juba teinud 2-3 sellist 10minutilist kõnd-sörki jooksulindil. 

Vahepeal on olnud ka mõni start mille peaks kirja panema, et tulevikus oleks hää lugeda mida teinud ja kuidas läks...

Kuna olen siin vaikselt avastamas enda jaoks MTB teemat siis järgmiseks stardiks peale Vooremäed oli Kuusalu Estonian Cup. 68km kuusalu maastikku. Olin kuulnud, et see pidi olema kiire rada väheste tõusudega, seega ootasin ka endalt kiiremat sõitu kui eelmine etapp. Kuid kõik nii lilleline ei olnud, ikkagi olen ma maanteerattur ja veel nõrk. Kuigi oli enamus maastik suht sile siis liivased metsalõigud võtsid ikkagi 35-40ndal kilomeetril minust viimase mis oli. Sealt edasi oli juba puhas kannatamine. 68km möödus mul 3 h 35 minutiga, hea ,et  finish veel püsti oli kui ma kohale jõudsin. Seal läks veel hästi ja olin nii aeglane, et isegi pildile ei jäänud(fotomehed läksid juba ära siis kui ma jõudsin) Aga mis seal ikka, alles II sõit maastikul, eks peab siin mõni-aasta veel treenima kui tahan kiiremaid sõite tegema hakata. Nii ma ka ju oma ujumise olen heaks saanud...järjepidevus!!!

AEG: 3h 35min

DIST: 68km

---

Peale Kuusalu oli nädalane paus startidest ja sain ettevalmistuda Jüri Basseini triatloniks. See on juba traditsioon, 4 aastat olen seal võistelnud ja ega siis see aastagi saanud ju minemata jätta. Seekord küll tiimi arvestuses oma eelmise aasta ujumise aega parandama. Tiimis olin meil ujujaks mina, ratturiks Lauri Tanner ja jooksjaks Heiki Rebane. Oma ujumisega olen ma väga rahul. Rattur ja jooksja olid ka väga tublid. Kokkuvõttes saavutasime tubli 5nda koha. Siinkohal tooksin ka välja oma 300m ujumise ajad selle 4 aasta vältel Jüri basseini triatlonitel. 

2012 - 5:27

2013 - 4:26

2014 - 4:05

2015 - 3:54

Iseesenest on iga aasta areng tekkinud kuid kas siit saab veel ka edasi minna kuskile minu taseme juures...eks seda näitab aeg. Ise ma arvan ja tunnen, et ruumi on kui oleks vaid aega ja tahtmist treenida. Kui aus olla siis see aasta ma olen ujunud audentese bassus 1-2 korda nädalas ja enamuaega üksi ja max 1,5km korraga. Lihtsalt üksi ei ole seda motti rohkem sulistada. 

AEG: 3:54

DIST: 300m

---

Peale Jüri bassu oli pikem paus. Oli palju tööd ja tuli ka ette selline aeg kus ei jõudnud 1 nädala see trennigi. Järgmiseks stardiks olin plaaninud järjekordse basseini triatloni mis toimus Kuusalus. Seal tegime jälle tiimi ja liikmeteks oli ema ja õepoeg. Kõik saime õnnelikult finishisse ja kõike tegid tublid tulemused. Kokkuvõttes saavutasime "perevõistkonna" arvestuses II koha. Mis on aga pisut kahtlane on minu ujumise aeg. Sekundi pealt sama mis ca 2-3 nädalat tagasi Jüris. Ei tõusu ega langust. Priit arvas, et see nüüd jääbki mõneks ajaks nii, et uut tõusu saada on raske. 

AEG: 3:54

DIST: 300m

---

Ja viimane start mida hetkel meenutan oli eile, kui osalesin Mulgi Rattarallil. Ma polnud varem maantevõistluses osalenud kuid olin kuulnud, et see on koht kus tuleks olla ettevaatlik. Kuna sõit toimub enamusaega grupis siis seal vigu teha eriti ei tohi. Sead sellega ohtu ju ka teised kes grupis on. Mina otseselt hoidsin pigem ääre poole, et juhul kui peaks midagi juhtuma siis saan kohe pundist välja sõita. Start oli ära ja hakkasime pedaalima mööda Viljandi ümbruseid maanteid. Sõit oli väga kiire, peale igat pisikest kurvi oli kohe kiirendus, et grupile järgi jõuda. Ca 30-40min oli sõidetud kui olin endiselt esimeses suures grupis ja tundsin, et see vist pole minule kuna tempo tappis. Iseenesest tuules istuda polnud raske kuid need kiirendused aegajalt tapsid ikka. Ühes kurvis tundsin ka kuidas kruusa peale minnes ratas tahtis alt ära libiseda, peal seda võtsin tempot ja riskimist vähemaks. Muidu võib juhtuda mingi kukkumine jne. Läksin selle pundiga veel mõni km edasi kui tuli saatuslik kurv kus olin väliskurvis ja mingi vilkuriga auto oli täpselt parkinud väliskurvi mis jäi minu trajektori. Mul ei jäänud muud üle kui võssa keerata. Selleks ajaks kui ma võsast välja sain oli punt juba läinud ja mul polnud võimalustki neid enam kätte saada. Tiksusin üksi edasi kuni joogipunktini. Mõtlesin, et nüüd ma olen viimane aga vahet pole. Siis järsku tuli mul seljatagant 8 pealine grupp kes oli juba enne mind maha jäänud. See tõstis motti ja võtsin neile sappa. Sõitsime nendega mõnikümmend-km kuniks viimase ringipeal tuli lühikese sõidu grupp meist mööda. Võtsime neile sappa ja sõitsime nendega peaaegu lõpuni. Kuid sealgi olid kõvad tegijad kes suutsid tempo nii kõrgel hoida, et ma olin peaaegu punases. Pidasin tähtsamaks seda sõitu nüüd nautima hakata. Lasin jala sirgu ja tulin grupist ära. Sõitsin rahulikult selline 30-32ga edasi. Hiljem vaatasin seljataha kus oli üks noorrattur kes oli ka pundist maha jäänud, ootasin ta järgi ning pakkusin talle tuulevarju. Tulime nii koos kuniks lõpuni jäi 6km kus minul oli otsa saanud vesi ja jõud. Ütlesin talle, et mina olen tühi...mine üksi edasi. Jäin mõne km pärast mingi suvila juures seisma kust vett küsisin. Veepuudus sellise palava ilmaga on ikka jube. Sain vett, panin geeli ja power tuli tagasi. Tiksusin lõpini ja päev korras oligi. 

Peab tunnistama, et maantee on ikka minu teema rohkem kuna maastikus tuleb 100% koguaeg tööd teha ja puhkust ei ole. Endiselt kummardan neid tublisi maastiku sõitjaid :)

Järgmisteks startideks olen mõelnud juuli alguses Tartu Mill triatloni meeskondliku kus jooksjaks on ultrasportlane Rain Seepõld ja ratturiks TRR 50nes mees. 

Vahepeal käin ära Austrias Klagenfurti IM võistlust vaatamas kus võistlevad Jan Reimann, Melvin Sinirand ja paljud teised sõbrad. 

Elu on ilus, kui ilm on ilus :)

Tere taas rumal Toomas,

Kirjutan Sulle järjekordse meelespea tulevikuks millest ma loodan, et Sa ka õpid! : mina ise endale :)

Panen siis midagi jälle kirja, et tulevikus oleks millest õppida, ehk :)

Ei ole ma veel terveks saanud ja siiani olen jooksuvõimetu. No saaksin joosta tegelt juba küll aga tunnen, et midagi on veel sees. Pole kaua jooksusammu teinud ja kui nüüd kohe peale hakata siis võib see sama kiirelt tagasi tulla. Olen ca 10 korda käinud taastusravis kus muditakse mu vigast kohta lootes, et seal hakkab siis ainevahetus kiiremini tööle ja aitab vigastusel paraneda kiiremini. Ütleme ausalt, siis asi on paremaks läinud küll kui algusega võrrelda. Kuna vigastus on niivõrd kaua olnud juba siis ongi normaalne, et ta ka kohe ära ei kao. Olen väga kannatlik olnud ja pean veel vastu kindlasti! Omas peas olen ka juba leidnud lahenduse kuidas endiselt liikumises olla.
Kuna oma põhiala "triatloni" individuaalselt teha ei saa siis võtan 100% osa kõikidest triatlonidest võistkonna arvestuses kuhu vähegi saan minna. Kindlasti teen kasvõi jalutades kaasa Trismile 111 distantsi, see on juba kui traditsioon mida ei saa jätta tegemata(tänud sõnad Ain-Alarile nii vägeva ürituse eestvedamise eest!) Võistkondlikud teen kindlasti täie tõsidusega kaasa, konkurendid värisege!!! Ma olen kõvasti talvel ujumist parandanud ja tulemused on juba paranenud kui eelmine nädal tegime test ujumist. Ütleme, et see treeningplaan mida ma hetkel teinud olen on mind edasi arendanud ujumises, vaatamata sellele, et joosta ei saa. Aga see olgu siis nagu ikka igaühe saladus kuidas ta enda edu saavutab, trennis oleme sõbrad aga võistlustel ikka ju konkurendid :)

Lisaks võistkondlikele triatlonidele võtsin ka Trismile´lt pakkumise vastu lüüa kaasa Estonian Cup rattamaratonide sarjas Trismile tiimi all.
Mina kes ma olen 3 aastat üldse rattaga sõitnud ja seda ka ainult maanteed siis ei osanud ma maastiku sõidust midagi nii rasket oodata!
Oli siis esimene etapp juba mõninädal tagasi Vooremäel. Räägin pisut sellest.

Onu Toomas ja Isabel (õelaps)

Nagu ikka olen ma endast väga lugupidav meesterahvas ja arvan end igalalal parimaks, no vähemalt arvan, et ma saan hästi hakkama. Seda tegin ma ka siis maastiku sõidus. Kuna olen 3 aastat ratta seljas juba ringi vuranud siis arvasin ka, et mis siis saab rasket olla seda teha metsas, et lihtaslt teine keskond ja ratas jne. Kuid eksisin rängalt. Start Vooremäel, olen seal 700 ringis ja rivis pea, et viimane. Mõtlesin nagu ikka, et "kurat, nüüd tuleb ju nendest kõikidest vähemalt 400 inimesest mööda sõita kuna ma olen ju rattur". Okei, alguses olin ja sirgetel kruusa lõikudel kiire ja esimene kes vedama läks ja eest kimas teistel. Aga no seda lõbu ei jätkunud kauaks. Kui jõudsime ca 20-30km peale kui hakkasid need "õiged" mäed alles tulema siis sain aru, et ei ole ma ühti nii kõvamees :) See kuidas teised minust sirgeseljaga mööda sõitsid ja naerda said muutis mu arvamust koheselt. No lihtsalt nii faking mega raske on ikka paarikümnemeetrisest mäest üles sõita/kõndida ja seda veel mingi 20 korda..uhhh. Sel hetkel ütlesin endale, et "kuhu ma ennast nüüd olen lubanud". Kusjuures käisid ka mõtted peast läbi, et kui oleks võimalus siis tuleks maha kuna no nii virvendas juba pilt ees, et paha hakkab :) Tõenäoliselt oli see ka tingitud suuresti sellest, et sõin hommikul ca 6 ajal enne kui Tallinnast-Tartusse liikuma hakkasime ja no ega ma rohkem ju ei söönud. Ca 4-5h ilma söömata ja siis otse stardi minna, kõige suurem lollus mis ma oma "sportlase (loe:amatöösportlase" karjääris teinud olen. Okei eelmine aasta Saaremaa triatlonile minnes avastada 30 min enne stardi, et olen kiivri Tallinnasse jätnud võibolla trumpab selle üle aga no mul ikka juhtub :) Ühesõnaga mitu viga kokku Vooremäel ajasid mult tuju veel sõitma tulla.
Kuid asi muutus kohe kui sain esimese toitlustuspunktini kus oli "tahket toitu". Seal pidasin oma 5-6 minutilise pausi nautides banaani&rosinaid nagu oleksin olnud "Robinson Kruuso" üksikul saarel kes leidis toiduparadiisi. Kõht täis, mõni banaan ka veel tahatasku ja minekut. Ei huvitanud mind see, et banaan võib ju määrida riideid, mul oli kogemus mida võib tekidata alasöömine ja seda ma enam tunda ei tahtnud! Siis jõudsin juba Vooremäele kus liiv läks punaseks, silme-ees puud roheliseks ja pilt selgemaks(sain süsivesikuid ühesõnaga). Tuju tuli kohe tagasi, hakkasin juba vaikselt nautima seda sõitu kuni selleni mil mu tagumik hakkas mulle teada andma, et "kuule, Sa oled selle kõva sadula otsas juba vähemalt 3h juba istunud ja ma hakkan nüüd valutama..ja kõvasti, Said aru?" 
No ma proovisin sõita nii ühe-kuika teise kanni peal kui ei mingit tolku. Lõpupoole juba olin valmis kõikidest mägedest-küngastest üles kõndima, peaasi, et saaks sellest sadnulast puhtkust. Ei olnud ma juba pmst eelmisest aastast saadik rattaselja käinud, no need 2-3 sõitu mis siis märtsis tegin aga ikkagi, ise enda tegemata ettevalmistus.
Kui otsaga Lange motokeskusesse jõudsin siis olin tagumiku valuga juba harjunud ja mõtted käisid peast läbi, et kindlasti tulen ka järgmisele etapile kuna tänane läks niivõrd metsa, et vaja ju uuesti ja paremini teha :) Igaljuhul viskan ma kõikidele tublidele "maastiku vendadele" kulpi kes seda juba mitmeid aastaid teinud on ja kes on ka minuga sarnaselt võtnud selle alles sellel aastal käsile - see ei ole pehmode mängumaa, ainult kõvad jäävad ellu ja seda ma alles üritan välja selgitada kumba leeri ma kuulun :)

Pilt: Olybet facebook

AEG: 3:45:49
DISTANTS: 62KM

Homme juba uus start Kuusalus ja ootan juba väga suure huviga seda. Olen kuulnud juba, et rada pidi olemas üldiselt lauge ja see mulle ju peaks sobima. Kindlasti panen ka selle kogemuse kirja kuna siis on millega võrrelda :)

Edu kõikidele sõpradele tuleval suvisel hooajal ja okas päkka!

There's no such thing as overtraining...?

Tere,

Pole päris kaua siia midagi kirja pannud kuna elurütm on muutunud. Enam ei ole 6 x nädalas trenni ja võistlusi. On vigastus millele diagnoosi otsinud oleme juba pea 7 kuud. Valgas siis sain pisiku külge ja siiani pole ära läinud. Ise olin loll, et edasi suvel võistlesin. Kuid eks peame kõik ikka omal kehal ära proovima kui teisi kuulame.
2013 suvi oli ju edukas, talv veel parem. Ettevalmistust sai korralikult tehtud kuid tundub, et liiga korralikult ja liiga intensiivselt. Kaks kiiret jooksuvõistlust mis näitasid, et olen jooksus arenenud päris palju, kuid millegi arvelt kui nüüd tagant järele mõelda. Hing tahtis joosta kiiremini kui keha tegelt valmis oli. Okei, ma ei arva ainult seda, et liiga palju tegin. Tol pühapäeval kui Valga poolpikk toimus oli mul ka teisi probleeme; olin haige olnud terve nädal, uus sadul, väga külmad tingimused...
Ca 7 kuud on see PAIN kestnud kuid ma ei anna alla. Alates novembrist kuni siiamaani ei ole ma jooksusammu teinud. Detsembris tegime MRT uuringu kuna kahtlus oli, et valu tuleb puusast, kuid puus oli korras. Siis laskus ikkagi kahtlus närvile mis jalgevahelt läbi käib kuid närvi arstil käies tuli välja, et ei ole ikkagi ka närv see mis valu teeb. Ja ega muud üle jäänud kui süüdistada pisikest lihast mis pole rahu ja ravi piisavalt saanud. Koguaeg ringi liikudes(tööl jne)liigutab teda pidevalt ja ei lase puhata.
Jaanuari alguses tegime valu piirkonda süsti mis pidi siis valivaigistama ja põletikuvastane olema. Nagu niuhti oli valu läinud :) Kuid jälle kui natukene kiiremaid liigutusi tegin siis andis tunda. Võtan nüüd aja pikemaks maha ja kolmapäevast hakkab UH kuur mis aitab kiiremini paraneda lihasel.
Nii kurb kui see ka ei ole siis arvatavasti suvel ma individuaalselt triatloni kaasa ei tee. Tiimina ujumist teen ikka. Plaan on ka pikamaaujumisi proovida mida Daaniel Teet teeb.
Teile mu sõbrad soovitan,
• ära treeni ega võistelge haigena
• ära liialt palju korraga taha, kõik tuleb omal ajal
• toituge tervislikult
• puhake piisavalt
• tehke sporti mõnu ja rõõmuga

Edu!

Ära hõiska enne õhtut!

Seal kus paistis eelminkord päike on nüüdseks saabunud pimedus. Mind piinab siiani alates juunist vigastus :( Puusast pildid tehtud ja liiges on korras! Järgmine mõte laskub viimati ostetud sadulale (ISM) just sealt tuleb ka valu kuhu sadul toetus.

Paha paha! Ma olen väsinud niisama istumast, kuid ma saan terveks ja ma tulen tagasi - veel tugevama, kiirema ja vastupidavamana!

Saaremaa kolme päeva jooks 2014

Saaremaa on mul juba tuttav koht. Seal olen käinud juba 3 aastat Tõrise triatlonil kus on läinud hästi. Iga aasta olen tagasi tulnud poodiumi kohaga, noh pole jälle asi millega uhkustada aga kus siis ikka kui mitte siin :)

Saaremaa jooksul polnud ma varem käinud ja ei osanud sealt mida oodata. Kui sõber mulle tutvustust tegi siis kiitis ta seda üritust taevani, et see on koht kust jooksjad puududa ei tohi. 

Sõit sinna läks suurepäraselt ja kohale jõudsine kuressaarde 8:30 ajal. Sealt Saarejooksu registreerimis punkti tööle, eks ikka geele ja batoone pakkuma nagu mul tavaks on viimased 8 aastat :) 

Päev möödus lennates ja õhtu käes oligi. Kell paistis juba 15:30 kui mul oli aeg putka kokku panna ja kaar üles panna. 16:00 anti start 41.Saaremaa kolme päeva jooksule. Esimest päeva mõtlesin kohe, et võtan mega rahulikult kuna ei teadnud kuidas jalg vastu peab. Ma polnud väga kaua jooksnud ja seda tundsin ka. Vastupidavus oli miinuses ja kiirusest ei ole mõtet rääkidagi :) Kokku tuli vist midagi sinna 0h 56min peale aeg. Õhtul kerge külm-soe vesi ja sliipi ära.

Laup hommik, start oli keset metsa. Stardiajaks oli ilus vaatepilt, ühel pool Enerviti kaar, sajad jooksjad, sajaad autod ja teisel pool veel vallutamatta jooksurada mille täitis jooksjatega stardipauk. Teisel päeval otsustasin end kiiremalt näidata. Nagu pildil näha siis esimesed ca 500m tegin spurdi, et fotograafide luupide ette jääda :). Sealt edasi võtsin rahulikumaks. Nautisin saaremaa loodust ja teisi jooksjaid. Pidasin pääs plaani, et kui jääb 5km lõpuni siis vajutan gaasi juurde ja teen korraliku lõpuspurdi. Nii sai ka tehtud ja jalg kannatas. Päeva koguajaks sai 1h 09min millega jäin rahule :) Õhtul juba tundsin, et jalg hakkab valu tunda andma ja pidasin õigeks pisut puhata enne kui õhtune "kohustuslik" osa pihta hakkab. Õhtul siis klubis Privilege toimus jooksuürituse afterparty mis oli omamoodi vägev. 

Kolmandal päeval oli jalavalu kadunud ja tunne oli hea. Vihma sadas ja oli pisut külmavõitu. Tuul oli ka tõusnud ja lubas veelgi tugevamaks minna. Mingi kell anti meile start ja jooks võis alata. Tõmbasin algul kerge tempo peale millega tiksusin kuni pidin kempsu minema. Kui tagasi rajale sain tuli jälle ettepoole rühtida. Kuskil rajal sain kampa Kaidoga kellega pea lõpuni välja tiksusime. Hoog oli Kaidol hea see aitas mind kergest haamrist üle mida olen tavaliselt jooksu lõpposas saanud. 3-4km enne lõppu panin veel gaasi juurde, et päevast maximum võtta. Endale üllatusena oli lõpuaeg 1h 13min halvem kui laupäevane jooks. Okei, tuul oli kõva ja vetsus käies kaotasin ka raudselt, vb see muutis ka midagi aga tundsin nagu pingutasin rohkem kui eelmistel päevadel.

Aga kokkuvõttes oli väga tore jooks kuhu kindlasti tagasi tulen. Kirjutan selle jooksu oma traditsiooniliste ürituste kalendrisse :) Tänan Helenit, Tõnu ja nende tiimi kellega oli väga vahva koostööd teha! Ja kõik Teie kes kaasa jooksid ja elasid, kohtume kindlasti uuel aastal uuesti!

   2 päeva start kus pidin pildile jäämiseis spurtima :)

   Vissimuudega

   Sõber Malloriga soojendus :)

   Ja rõõmsad Trismilekad

Tunneli lõpus on valgus - asi läheb paremaks!

Noh, kuidas läheb Sul? Mul ausalt öeldes juba paremini kui varem. Tead Sa kuidas ma igatsen jooksmist, rattasõitu, seda tunnet kui on raske ja Ma ei anna sellele alla vaid pingutan vastu hambad ristis...see on parim tunne ever! Vaikselt hakkan tundma seda tunnet, et vigastus hakkab mööda minema ja saan varsti jälle mõnele mehele koha kätte näidata :)

Viimases postituses olid lõpusõnad, et tahan osaleda Kiili duatlonil ja SEB Maratonil 21km kaasa teha. Aga asjad lâksid teisiti. KIILI DUATLONil juhtus ajalugu ja seekord negatiivse tooniga. Ma pole varem mitte kunagi katkestanud kuid seekord juhts nii. Jooksin ära 10km suht aeglase-tõusva tempoga ning juba jooksu keskel tundsin, et jalg annab tunda ja kerge ei saa olema. Mäest üles joostes andis sisekülg kõige enam valu ja tõmbas mu kiirust alla. Kui 10km joostud siis haarasin ratta ja sõitma. Vahetusalas muidugi nägu naerul, ega ma olen paraku selline inimene, et isegi on mul kõik jumala sitasti siis ma seda välja ei näita. Naeratades ja teistele pealtvaatamisel jõudu soovides ma rattarajale suundusingi. Tegin ära esimese ringi mis tundus täielik enda piinamine. Teisel ringil juba küsisin endale mitu korda "kas on sellel mõtet?" "milleks ma ennast lõhun?". Sellel hetkel tulid mulle meelde kahe mehe samad sõnad, Chris McCormack ja Priit Ailt. Mõlemad on paraku mulle triatlonis suured eeskujud ja viimane veel väga hea sōber. Sõnad-mõtted mis mulle pähe lõid olid " Kuula oma keha" ja sellest aitas. See tegi mulle selgeks, et parem lõpetan tänaseks ja ravin end terveks kui muudkui lükkan edasi terveks saamist. Ja nii ma siis tulingi teiseringi pealt tagasi, pea maha suunatud, endalgi selline pilt esmakordne ja ei osanud sõpradele-tuttavatele midagi selget ka öelda - kerge šokk endalgi. 

Klõpsutas Kristjan Kajaste

                                Klõpsutas Jüri Suurkivi

SEB maratonil olin rattaga rajaääres geele jagamas sõpradele ja lisaenergia vajajatele. 

                            Klõpsutas Kirsti Jahilo

                                   Tanel Kangur oli üks abivajajatest kellele geele jagasin :)

Kes siis veel ei tea olen alates juunist kimpus olnud vigastusega, käinud perearstil mitu korda ja söönud erinevaid põletiku-valu vastaseid kangeid rohte. Eelnevad rohud pole aidanud. Kindlasti ei aidanud ravile kaasa ka see, üldse edasi võistlesin. 

Nüüdseks olen teinud mõned targad ja head edusammud. Nimelt tänu Daaniel Teet nimelisele heale sõbrale sain Kaspar Rõivassepa juurde ülevaatusele. Usun, et saime probleemi lahendamisele lähemale. 100% kindlalt veel siiani ei tea mis mul viga on aga läheneme asjale reiesisekülje ja selja kaudu. Määras ta mulle 10x UH spordimeditsiini keskuses + 14 päeva jälle kanged rohud + mass Priidu juures. Pärast esimest massazi tundsin järgmisel päeval, et asi on parem. Hetkel on UH-s käinud 1 korra, võtnud 2 päeva tabletti ja Priidul massus 2 korda. Asi läheb paremaks ja tunneli lõpus paistab juba vaikselt valgus mille poole olen sammuma hakanud. Tahan juba kirjutada siia blogi pealkirjaks "I'm Back" 

Aga seniks teeme ravikuuri lõpuni, oktoobris hakkame vaikselt Priidu eestvedamisel spartas jõusaalis lihastele toonust andma ja ujumas käima. Sisse peaks ka tooma mõned rahulikud jooksud ütles täna hr.Lõvi. 

Kutsuks kõiki ka Saaremaa Kolme Päeva jooksule 17-19.10 @Saaremaajooks.ee

Puhake, sööge tervislikult ja regulaarselt ning mis kõige tähtsam mõelge positiivselt siis läheb ka nii! 

Saku, Trismile, Türi, Tõrise, Mart Haruoja täispikk ja Nõmme triatlonivõistlused 2014

Nonii, hakkabki vaiskelt 2014 hooaeg läbi saama ja peaks midagi kirja panema, et järgmine aasta oleks millest õppida :)

Niisiis olen osalenud oma vigase tagumikuga (närvi põletik) mõnel võistlusel veelgi peale viimast kirjutamist mis oli siis Tartu Mill ja Viljandi triatlon. Tänu vigastusele on trennid jäänud teisejärguliseks, ja tänu sellele, et trennid ja motivatsioon kadus sisuliselt siis pole ka kirjutamiseks enam olnud ainet. Aga nüüd siis tuleks kirjutada ja lühidalt, muidu läheb vahe liiga pikaks.

Järjekorras järgmine võistlus oli Saku triatlon. Kuna endiselt olin katki siis tegin tiimi. Mina ujusin, Valdo Jahilo sõitis rattaga ja Pille Rooks jooksis. Kõik me andsime endast maksimumi, tulemus oli 5.koht, aga no nagu me kokku leppisime siis koht pole tähtis vaid tähtis on osavõtt :)

Järgmiseks sai osaletud suure suve sündmusel Trismile triatlonil. Pikalt ei hakkakski lobisema sellest kuna mis tast ikka rääkida kui emotsioon pole nii positiivne kui hooaja algul ootasin :)
Aga lühidalt oli siis selline. Pühapäeva hommikul tavalised riutaalid. Kõht täis, kerge ujumine enne starti ja Pre sport zelee. Ujumise start, kuna rattale ja jooksule ma eriti lootma jääda ei saanud siis mõtlesin, et pean ujumist võtma täietõsidusega. Ühesõnaga oli ujumine mul mõni sekund parem kui eelmine aasta, kuigi ujusime seekord ilma kalipsodetta. Rattale minnes oli hea tunne kuni esimese mäeni kus sain teada, et tagumine jooks käib miskipärast vastu raami. Tiba sättisin seda seal kui suur grupp inimesi sellel ajal minust mööda kimas :) Mõtlesin, et nüüd on korras ja kiman edasi kuid mõni km edasi oli jälle sama probleem. Korraks mõtlesin ka, et ega sellise asjapärast ometigi pooleli jäta ju :) Veelkord sättisin seda ja korras ta oligi. Ratas oli loomulikult raske nagu arvata oli. Esimene ja teine ring oli veel nauditavad kuid kolmas nagu tavaliselt kannatamine. Jooksule minnes no ei saanud end käima. Ei olnud kiirust mis tavaliselt. Kuni selle kõrge tõusuni sinna mäetippu olin ma ikka korralikult kinni. Panin küll igas punktis cola+vesi kuid ei aidanud, kuniks kui sellest suurest mäest alla hakkasin tulema. Nagu mul ennegi on meeldinud siis mäest alla tulles jalg sirgeks ja kerima. Selle hea hooga tulin lõpuni välja ja seljatades mõnegi konkurendi kes mind enne seljatas. Kui finishisse jõudsin siis tavaline õhkuhüpe ja mõlemad jalad korraga krampides ;) Kõige ägedam selle võistluse juures oli muidugi see, mida on näha all oleval pildid :)

Ujumine   1km/16:31   ratas 100km/02:59:27   jooks 10km/52:19

Kellel silma ei hakanud siis juhtus selline lugu, et aeg oli sellel aastal sekundi pealt sama mis 2013 aastal ja lisaks oli ka võistleja number "41" sama mis 2013 aastal..kuul eks :)


Edasi puhkasin nädala ja tegin kaasa ka "Meie liigume" sarjas oleva Türi triatloni. Sinna kutsus mind sõber Tanel Levkoi. Võtsime siis hommikul tee Türi poole, kaasas Laura, Ema, Tann ja Anna. Kohale jõudes leidsime sealt ka Taavi ja Karl-Kristjani. Karl valgustas mind veits tugevamatest kes veel seal olid. Ma mõtlesin no, et lähen siis läbima lihtsalt. Tavaliselt kui ma nii mõtlen siis läheb hästi :) 500m ujumist alustasin rivi lõpust, lasin kõigil enne vette minna, et mitte käte-jala hoope saada. Vette saades lõpuks liikusin inimestest kõrvalt mööda ja no midagi polnud teha, jäid lihtsalt maha :) Veest tulin teisena välja, oleks ma ka esimeste seas vette läinud oleks vb ka esimesena välja tulnud. Siis ratta selga ja väntama. Kiirelt sain kohe punti kus põhitegelaseks oli hr. Veri. Esimese osa rajast tegime 4 liikmelises pundis koostööd kuniks tagasipöördeni. Üks grupi olijatest kukkus ja teine jäi lihtsalt maha. Mina sain hr. Verel tuulest kinni ja võtsin sappa. Ühel suuremal mäel jäin muidugi maha ja hr.Veri pääses minema. Võtsin hoo maha ja oostasin tagumisi kellega koos minna. Jõudsime siis vahetus alasse, tossud jalga ja jooksma. Positsioon oli mul sellel hetkel 4. Raja äärest sain kiirelt infot Emalt ja Lauralt, et pean hr.Vere kätte saama, et poodiumile saada. Joosta oli vaja 4 ringi. 1,2 ring olid raksed, enda käima saamine toimus sellel hetkel. 3ndal ringil hakkas ka hr.Verel jaks osta saama ja sain ta kätte. 4.ring oli juba lihtsalt kiire tempo hoidmine ja kannatamine..finish. Lõpetasin 2 kohaga, selgus, et kogematta olin ühest tüübist veel mööda pannud kui hr.Verega meil duell käis :)

Ujumine   500m/7:58   Ratas   15km/26:42   Jooks   4km/17:46

Järgmiseks pidasin õigeks kaasa lüüa Tõrise triatlonil kus ma olen juba viimased 2 aastat osalenud ja ka tänu vähesele konkurentsile, poodimul lõpetanud. Selle aasta võistlus tundus tulema mulle eriti hea, kuna tundsin, et võit on käes kuni hetkeni...kuni hetkeni kui sooja tegin ja aru sain, et olin kiivri maha unustanud. Samal hetkel kadus mu silmist ka see sära ja võidu ootus :) Aga päeva päästsid Laura ja mu Ema ja Liisu, kes kiirelt Kuresaarde sõitsid ja sealt kiivri ostsid. Meile muidugi anti juba start, ujumisest olin ca minut enne teisi välja ja mu kiivrit ikka polnud veel. Ootasin siis seal ca poolteist minutit kuniks minu selle päeva põhikonkurent Lauri Otsmaa veest välja tuli ja rattaga teele läks. Minu kiiver jõudis siis kui teised hakkasid veest väljuma. Sain ka siis rattale ja sõitma. Kogu ratta raja nägin Lauri selga kuid kätte mul teda ei õnnestunud saada. Minu kiirust pidurdas ka see, et käigud lendasid üle, mida suuremaks tahtsin panna käiku seda enam hakkas kett üle viskama. Kui jooksma saime siis nägin ka Lauri selga pidevalt, lõpus sain talle isegi järgi kuid jällegi kätte ma teda ei saanud. Temalt selle päeva hea jooks! Lõpuks oli meil vahet vaid 15sekundit. 2.koht pidi mulle sobima.

Ujumine 700m/   Ratas 16km/   Jooks 4km/

Järgmiseks osalesin Mart Haruoja mälestusvõistlusel täispikal triatlonil aga tiimi arvestuses. Tegin kaasa ujumise, rattaga sõitis Andres Peekman ja jooksis Valdo Jahilo. 3,8km ujuda minujaoks tundus alguses kerge kuid kui ma teisele ringile ujumises sain siis läks alles raskeks. Käed hakkasid väsima, jalalabad olid külmad veest. Aga üldiselt läks hästi meil kõigil. Osalesime seal Enervit Teami nime all.

Ujumine   3,8km/1:03:27   Koguaeg 11:19:52

Ja viimaseks katsumuseks on hetkel olnud just täna toimunud Nõmme rahvatriatlon kus sai ka poodiumi kohta maitsta. Jällegi enne starti ütlesin, et lähen läbima ja rahulikult tegema kuid lõpptulemus oli hea. Ujumises kolmandana välja, võitis ujumise Matis. Rattal tegin pisut pättust ja suuremosa ajast istusin tuule, ma julgen seda vähemalt tunnistada :) Ja jooksus püüdsin Peep Leinot kuid see ka ei õnnestunud. Kokkuvõttes 3.koht ja hea tuju :)

Järgmiseks tahaks kaasa teha Kiili duatlonil ja siis septmebris joosta SEB poolmaratoni.