Pühapäev, 30. august 2015

Paneme aastale korraliku lõpu - juuli/augusti võistlused.

Suvi on läinud nagu linnulennul, üritusi on olnud väga palju kus olen osalenud. Kaasa arvatud veel pea iga nädalavahetused tööüritused. Pole varem olnud nii tihedat suve, kuid kui oled noor ja jäksad sellise tempoga kaasas käia siis miks mitte. Tutvud uute inimestega, koged uusi olukordi jne. MUlle sobib!

Aga kirjutan siis oma võistlustest lähemalt, et hiljem oleks mida lugeda. Kusjuures, kui ma nüüd loen oma 3 aasta taguseid võistlusi siis on ikka päris huvitav meenutada millega kuskil hakkama sain :) Soovitan soojalt Teil ka hakata tehtut üles kirjutama.

Peale Tartu Mill triatloni oli järgmiseks katsumuseks Pärnu jõe triatlon 2015 mis toimus esimest aastat. Kuna Tartu Mill läks enam vähem hästi siis ootasin ka Pärnust positiivset tulemust. Hommikul pärnu jõudes oli ilm pilvine, vaikselt pitsitas ka vahel päikest aga ka vihmapoiss külastas meid korduvalt. Ujumisest ootasin palju, kuna pean seda oma tugevamaks küljeks. Enne starti loomulikult Pre Sport zelee söödud ja valmis. START, hakkasime kroolima poide suunas, esimene pool ujumisest oli hea aga siis vajust ära. Kuna ujumine väga hästi ei läinud siis pidin pingutama rattal maksimaalselt. Rattas oli tagasipöördega ring, esimene pool oli kerge vastutuul ja tagasi tulles tagant tuul. Seal tõmbasin mõnele ikka ära ka. Jooksu esimesed 2-3km olid jalad no väga kinni, oli tunne nagu kohe lähevad mõlemad sääred krampi. Kuid siis käis nagu mingi "klõps" ja pinge söörtest läinud oligi. Jooksin tempoka jooksusammuga lõpuni. Kokkuvõttes olin 9.kohal. Võitjale(Priit Ailt) kaotasin müstilised 16 minutit :)

UJUMINE: 17:52
RATAS: 1:14:54
JOOKS: 48:18

No ei olnud mugav!


Vajutasin kuidas jõudsin.


---


RMK Kõrvemaa triatlon 2015. Olen 2-3 aastat seal juba osalenud ja teadsin juba mida oodata. Hommikul korjasin Priidu peale ja sõit Kõrvemaale algaski. kohale jõudes hakkasime end ette valmistama. Võtsime numbrid välja ja panime varustuse valmis. Kuna ujumist oli vaid 350m siis sai Priit minust oma mõttega, et kalipsot on mõtetu ujumiseks selga panna. Kui nüüd mõelda siis ma oleks võinud ikkagi ujuda kalipsoga. Aga igaljuhul läksin starti ilma. Vees sooja tehes oli tunne hea, nagu jõuaks täna midagi teha. Pidasin juba plaani kuidas käitun, eesmärk oli rünnata esimest poid nii, et ei jääks "pudelikaela" kinni. Aga minu rünnak esimesse poisse oli liiga kiire ja tõmbasin end kinni. Sealt edasi panin paarmeetrit konna ja rahulikult krooli edasi. Viimase poi juurde jõudes hakkasin paremalt nägema Melvinit kes suurel kiirusel mulle järgnes. Ma olin suht hämmingus, ta oli ikka tugev sel ujumisel. Mina feilisin ise oma lolluse tõttu. Aga ujumisest esimesena veest välja ja ratta poole. Sain ratta kätte ja minekut. Kuna olin maastikku see aasta isegi 3-4 korda sõitnud siis oli see mulle juba seeditavam kui eelnevatel aastatel. Rattarajale läksin esimesena ja püsisin üksi ca 5-8km kuniks Marek Sportlandi tiimist mulle järgi tuli. Tal on ikka väga tugev jalg, kohati ei suutnud temaga tempos sõita. Kui metsa all need suured loigud tulema hakkasid siis sai ikka korralikult slaalomit teha. Mõnest lombist isegi täiega läbi panna oli jahutuse eest. Aga see lõbu ei kestnud kaua, kuna mingist lombist oskasin kivi kamaka käiguvahetada vahele saada ka see paigast ära lüüa. Esimene hammakas ei töödanud enam. Selle pärast pidin laskma Marekul minna, muidu oleks temaga ehk lõpuni püsinud. Jooks möödus suht mõnusalt. Distantsid olid 350m+22km+4km. Kui nüüd vaadata 3 aasta tulemusi siis Hetkel olen ujumises ja jooksus pisikese languse teinud. Tuleb see kindlasti sellest, et 2014 aasta olen jooksmisest eemal olnud tänu vigastusele. Aga tänu hooaja alguse MTB sõitudele olen arenenud.

2012
UJUMINE: 8:15
JOOKS: 54:59
RATAS: 16:43

2013
UJUMINE:5:22
RATAS:53:28
JOOKS:15:27

2015
UJUMINE: 5:25
RATAS: 48:18
JOOKS: 16:45



Mõtlesin, et kuis siis nii aeglaselt :/

Jooksuks olin moti tagasi saanud :)

---


Elasin lapsepõlves kaua aega Kloogal, ilus koht järve ääres ja palju metsa. Mõni kuu tagasi sattusime vanade sõpradega seal grilli õhtut pidama ja tuli teemaks triatlon. Ma tegin ettepaneku, et sõbrad, teeme võiskondliku triatloni Haapsalus. Ja sõnasabast kinni võetud saigi kohe, järgmine päev olime juba kirjas ja ootasin pingsalt kuidas saan vanade sõpradega koos triatloni teha :)
Haapsalu triatlon 2015, tiimi nimeks oli meil "kloogasellid". Noh, et kõik ju kloogalt pärit ja eks me ühed vandersellid oleme. Tiimis tegin ujumist loomulikult mina, rattaga sõitis Rivo ja jooksu tegi ära Heiko. Lisaks meie tiimile pani end kirja ka Marko kes pole maiteakuikaua sporti teinud :) Meie MANAGER oli Rainis, kes meid bussiga kohale viis, kõhud täis toitis, rahad ära maksis ja hiljem koju tõi.
Ühesõnaga hommikul stardis olles oli päris hirmus. Ujumine toimus meres, ja tol päeval ei olnud just mitte kõige rahulikum tuulepoiss. Laine oli ikka korralik ca 30cm kõrgune ma pakun. Ürita siis ujuda nii, et saaksid ka hingata normaalselt. Iga hingamise juures pidid tajuma kas tuleb vesi üle pea või mitte. Nii mõnigi hingamine tuli tänu sellele vahele jätta. Ujumine polnud mulle väga suureks probleemiks, tulin 3ndana veest välja Lepa ja Rootalu järel. Andsin oma teatepulga Rivole edasi ja tehtud see saingi. Puhkust mul küll ei tulnud kuna läksin igaksjuhuks Markole toeks sinna vette. Kuna kui Sa ikkamitte kunagi pole võistelnud avavees ja üleüldse triatlonis siis ei pruugi kõik alati välja tulla. Kui vette jõudsin siis oligi ta endale korraliku sõõmu vett kurku tõmmanud ja näost kergelt valge. No ma saan aru, ma olin esimene kord samamoodi. Tundus, et talle ujumine väga ei meeldinud. Kui veest välja sai ja rattaselga läks siis tuli kohe tuju tagasi ja nägu läks naerule :)
Lõpuks jõudis ka Rivo tagasi rattarajalt ja Heiko sai meile näidata vaid mida ta suudab oma jalgadest välja võluda. Esimesed paarsada meetriat nägime ainult ta taldu, lidus kohe konkurente püüdma. Ei jäänud ka Marko rattarajale kauaks, pani ratta ära ja jooksma. Kokkuvõttes oli meil tore päev, meie saime tiimina end tõestada managerile kes oli meie tulemusega rahul, kuigi me esimeseks ei tulnud. Aga alati polegi tähtis võit vaid osavõtt. Päeva suurim üllataja oli manageri poeg Marko kes tegi kogu triatloni üksi läbi - rescept!

Toomas  UJUMINE: 3:51
Rivo       RATAS: 43:01
Heiko     JOOKS: 23:28 

Marko
UJUMINE: 8:58
RATAS: 55:52
JOOKS: 30:38

4 kanget triatleeti :)

Klooga sellid lõpetamas

Markot vees abistamas


---


Tallinna Triatlon 2015 toimus see aasta esimest korda ja osalesin seal jällegi tiimi arvestuses. Tiimi nimi oli Enervit Estonia. Ujumises tegin kaasa mina, rattaga sõitis tädipoeg Hendrik ja jooksu tegi ära meil õde Kati. Suurt selle eelset rääkida ei olegi, ajasin kalipso selga ja soojaksujuma. START, paarsada meetrit startist tuli lihtsalt käia kuna vesi oli madal. See väsitas korralikult jalgu ja üldist vastupidavust. 1500m igaljuhul ma ujusin/kõndisin ära ja teatepulk sai edasi antud Hendrikule. Hendrik, et tänud oma tööle ja pisut ka laiskusele pole väga palju jõudnud trenni teha läbis selle 45km üldiselt normaalse tempoga. Katigi jooksis enda taseme kohta väga hea tulemuse. Üldiselt jäime me kõik väga rahule tulemusega ja kindlasti kordame seda :) Distantsid olid 1500m+45km+10km

Toomas  UJUMINE: 23:10
Hendrik  RATAS: 1:15:17
Kati        JOOKS: 56:04



Suve tippsündmus Trismile trialton 2015 oli lõpuks kätte jõudnud. Mina küll polnud selleks end piisavalt ettevalmistanud kuna vigastus segas treenimist. Kuid sellegi poolest tahtsin minna 111km distantsi lihtsalt läbima, sellest on saanud kui traditsioon mida ei saa vahele jätta. 2015 aasta siis juba 4ndat korda.
See aasta oli pisut teistsugune, kui tavaliselt olen 33.3 distantsil olnud pealtvaataja rollis ja kaasa elanud siis seekord tegin emale üllatuse ja panin meid kahekesi tiimina kirja. Mina ujusin, sõitsin rattaga ja ema jooksis. Juba eelmine aasta sai talle see eesmärgiks/unistuseks, et sealt finishi kaare alt läbi joosta. Tehtud see siis saigi.
Reedel maandusime Otepääl, olime jälle samas majas kus eelmine aastagi. Väga norm, 12 kohta ja enamus olid sugulased. Ma kohast täpsemalt ei räägi, muidu tahate järgmine aasta ise sinna minna :)
Laupäeva hommikul tegime tavapärased toimetused ära ja mineks stardialasse sai alguse. Seal nagu ikka panin ma oma ratta paika janiedasi. Emal muidugi närv kees juba enne minu starti. Ega seal miski poludki, laksasin Pre Sport zelee sisse ja starti. START, läksin selline rahuliku tempoga peale ja hakkasin lõpus kruttima. Veest tuli kohe Veerpalu järel äkki 5-6ndana. Ratta sõidust ei osanud ma oodata midagi, kui pole trenni teinud, ega siis ka tulemust ei tule. Aga kui nüüd aega vaadata siis on täitsa norm. Ratta distantsil sõin 1 geeli ära, ega rohkem vaja polegi. Vahetusalasse jõudes andsin emale numbri üle ja jooksma ta läkski. Mõneajapärast oli ta juba tagasi ja finisheerisime kõik koos kaare all nagu ta soov oli :)

UJUMINE 3:37
RATAS 54:12
JOOKS 24:09



Pühapäev - kerge närv oli sees kuid ei mdiagi hullu, mõttes juba teadsin, et lähen lihtsalt läbima. Mõtteis käis pidevalt läbi tädimehe Mardi sõnad eelmisel õhtul "Toomas ja Hendrik, ärge mine klubisse, te peate hommikul vara võistlema hakkama". Mis Sa arvad kas me kuulasime seda siis? Loomulikult ei, nii umbes tosin shoti sai võetud ja need andsid hommikul ikka tunda. Kahetsesin ma muidugi seda hommikul, aga mis seal ikka, mis tehtud see tehtud. START, muidugi jooksin ma kohe esimeste seas vette ja ma ei ole siiani saanud selgeks seda kuidas vette hüpata nii, et prillid eest ära ei tuleks. Tõmbasin korra kõrvale, et prille sättida ja siis edasi. Üldiselt oli ujumine päris okei. Tulemust vaadates julgen öelda, et distants oli pikem. Ma ujusin samasse auku kuhu eelmine aasta ilma kalipsota. Tipud kes 1km ujusid ei olnud ka nii heade aegadega kui tavaliselt. Ujudes tulin vist esi 20nes välja. Mulle sobis tegelikult. Ratas oli meeldiv ja nautisin seda igal hetkel. Kuna see aasta kilomeetreid eriti pole kogunud siis teadsin jällegi, et tuleb raske sõit. Asi millest ma see aasta teada sain on see, et MTB võistlused andsid mulle rohkem jõudu jalgadesse kui MNT. Järgmine aasta teen kindlasti rohkem MTB-d, nüüd tean kuidas Priit nii tugevaks rattas saanud on :) Rattal sõin ca 6 geeli ja 1 batooni. Batoon läks siis viimasel ringil, et jooksuks end tankida tahke toiduga. Viimasel hetkel avastasin ka, et peaks Maximi soolakapsleid tarbima, mu PERSONAL ABIMEES Marti serveeris need mulle viimase ringi joogipunkti. Tunnetasin, et lihased vajavad pärast 3h aktiivsust magneesiumi. Vahetusalas oli meeldiv üllatus, ratta aeg tuli ca 4min parem kui eelmine aasta. Kindlalt mängis seal suurt rolli MTB, kuna MNT ratast ma pmst ei puudnutanudki suvel. Ühesõnaga sellega väga rahul. Jooksule läksin kiire kerimisega, tahtsin ikkagi maximumi saada. No  raske oli ikka, kui alates novembri 2014st ei ole jooksutrenni teinud siis peabki raske olema. Ega väga kaua selle vanarasva peal ei jookse. Minu üllatuseks oli jooks umbes 3-4 minutit parem kui aasta varem. Commoon, kust see loogika tuleb mõtlesin ma :) Sain hiljem Priidult teada, et see pidi normaalne olema, kuna olen teinud triatloni juba 4 aastat ja keha ei vaja palju treenimist, et tuleksid ajaparandused ja lisaks sai keha puhata suvel väga palju.
Kokkuvõttes olin tulemusega väga rahul kuid oleks võinud ikkagi 1-2minutit kiiremini, siis kaua oodatud 4h oleks saanud ka alistatud. Kohtumiseni järgmisel aastal!
Siin kohal oleks tore tuua ka kõigi 4 aasta tulemused. 2012 sõitsin hübriid rattaga :)

2012
UJUMINE 21:26
RATAS 3:14
JOOKS 52:43

2013
UJUMINE 16:37
RATAS 2:52
JOOKS 52:44

2014
UJUMINE 16:31
RATAS 2:59
JOOKS 52:19

2015
UJUMINE: 16:20
RATAS 2:54
JOOKS 48:54

Ettevalmistus


                                                                           Ujumine


Ratas



Finish, käes õelaps Isabel :)


---
            

Selle aasta viimaseid starti plaanisin end Triathlon Estonial kus olen juba viimased 3 aastat osalenud. 2013 poolpikal, 2014 täispika tiimis ujunana ja see aastagi tegime tiimiga kaaas seda võistlust. Mina mudiugi ujusin, Jaanus Mägi sõitis ratas ja Tanel Levkoi jooksis.Me kõik ületasime endile pandud aegu ja see oli mega hea. Eriti Tanel kes terve elu jooksnud 10km ja väiksemaid distantse. See aasta osales esimest korda ka Tartu Jooksumaratonil 23km. Ulme aeg igaljuhl alla 3h teha esimene maraton on igaühe unistus :) Kokkuvõttes tulime II kohale, esimene koht edestas meid ca 10-15 minutiga, nad olid loomad ka!

Toomas UJUMINE 58:31
Jaanus   RATAS 2:40
Tanel    JOOKS 2:56



---


Tänan tähelepanu eest! Oli raske kuid tore hooaeg. Loodame, et järgmiseks hooajaks olen vigastusest vabanenud ja saan jälle täielrinnal trialoni kaasa teha. Väikene saladus on see, et järgmisel aastal plaanin IM teha, alustuseks Eestis siis vaatan välismaale :) Nüüd edasi saab nii, et kuni oktoobri alguseni puhkan ja ei tee trenni mitte ühtegi tundi. No jalkat võrku mängin vahelduseks aga triatloni alasid mitte. Lasen kehal ja vaimul puhata. Söön end paksuks, et oktoobrist jälle rutiini laskuda :)




Neljapäev, 9. juuli 2015

"Kui kohvigrupp veest välja sai olid tunnid juba alanud"

"Kui kohvigrupp veest välja sai olid tunnid juba alanud"- Melvin Sinirand


Üks sõnavõtt meie klubi triatleedilt mis läks täppi peetud treeninguga avavees.
Aga mis siis toimunud on läinud ajal selle peaks kirja panema. Viimatine võistlus millest pole sõnavõtt on Nõmme õhtutriatlon. Olen seda teinud 1 korra ja eelminekord olin õnn minu õuel ja saavutasin 3.nda koha. Seekordne võistlus nägi välja selline...

Kell 17.00 lugesin Peep Leino kommentaari, et ta osaleb seal ja ma mõtlesin, et miks mitte ka osaleda. Lendasin koju, pakkisin silma jäänud asjad kokku ja minekut. Kohale jõudes tuli selline sahmakas, et ka kojamehed ei suutnud seda vihma ohjeldada tuuleklaasil. Sain siis ca 10min enne starti ratta ära pandud vahetusalasse ja kiirelt basseini pisut sooja tegema. Vesi oli väga külm, võttis ikka aega, et harjuda sellega. Jõudsin kerge 200m sooja ujuda kui inimesed kogunesid juba starti. Stardisirgel nägin konkurentsis Henri Kaarmat, no minust talle küll konkurenti ei ole aga tema tuules ujuda üritada oli mulle hea väljakutse. Nagu Urmo kaldalt ütles tulimegi Henriga üksteise järel veest välja ja mõnikümmend sekundit hiljem alles järgmised. Kiirelt tossud jalga ja minekut. Mul jah ei olnud paraku võtta kohe rattakingi kuid pedaalid olid kingade omad. Kujuta ette sõita selliste pedaalidega ja tossudega läbimärjana:) Igaljuhul teele ma läksin, esimene suurem mägi, no ei saanud õiget käiku sisse ja tulin maha ning joostes üles. Vaatasin mitu korda seljataha, et millal Peep juba tuleb. Kuniks rattaraja keskele sain juhtida seda rattadistantsi kui siis Peep lõpuks järgi jõudis. Pakkus siis ta mulle kohe variandi, kas teeme koostööd või saavad järgmised meid kätte. Ma panustasin koostöö heaks ja nii me üksteist vedama hakkasimegi. Mulle sai kohe silmselgeks, et märjaks metsasõiduks peaks ikka prillid pähe panema :) See sopp ja pori mis Peebu tagumiselt rattalt mulle otse näkku tuli täitis mu silmad koheselt. Proovi siis nii tuules sõita, et mitte midagi ei näe, ja kui üritad käega ära pühkida siis ajad ainult asja hullemaks. Nii ma siis piinlesin seal kui tuules sõitsin, kui vedasin siis sain pisut puhtamaks silmi. Kuni lõpuni saime Peebuga tempot kõrgel hoitud nii, et tagumisi me ei näinud. Hiljem kuulsin ka, et tagumistel polnud mingit koostööd kuna ei viitsitud koostööd teha. Kuigi Peep vedas lõpuni vahetusalasse sain mina jooksurajale esimesena, kuid mitte kauaks. Ei läinud kaua kui Peep minust mööda vuhises. Teadsin seda, et jooksuks ma eriti ei panusta. Hoidsin tempot, et järgmised järgi ei jõuaks. Need 3 ringi olid suht rasked, polnud ma ju umbes 8 kuud jooksnud. Lõpetasin teisena, suutsin koha säilitada Peep Leino taga. 

UJUMINE 100m - 1:50
RATAS 12km - 23:39
JOOKS 3km - 11:28




---


Järgmiseks võistluseks oli Ironman Austria allüritus Company Triathlon Challange. Muidugi sellest rääkis Jan mulle alles sinna sõites seega ei olnud mul ju võimalik enda ratast kaasa võtta. Sinna jõudes hakkasime ratast otsima. Käisime paljudes kohtade, Scott rataste esindus pakkus meile rendiks ratast 200EUR eest :) Seda ma muidugi ei võtnud, otsisime edasi. Aega hakkas nappida ja pidime järgmise võimaluse ära kasutama milleks oli tavaline maastikuratas 26 tolliste ratastega. Ilmselge, et sellega ma kaugele ei jõua. Igaljuhul panin asjad vahetusalasse ära ja ujumise starti sai mindud. Kui meid veeäärde lasti siis nägin kohe Austria koondise noori poisse kes olid kohale tulnud arvatavasti võitu võtma. Mina ei oodanud selle võitslusest midagi, kuna polnud ju terve talve mingit trenni eriti teinud peale ujumise ja jõusaali. Start antigi, mul pole varem olnud sellist kogemust kus juba stardis on nii palju pealtvaatajaid, et rääkida oli raske. Lärm oli korralik. Ujumisele anti start, nagu ikka ma tõmbasin end kohe üle ja põlesin tänu sellele. Uujumisest tulin välja 5ndana mis 128st võistlejast ei ole väga halb mitte üldse:) Sain rattale ja hakkasin pedaalima. Koheselt sain oma maastikurattaga tuulde maantekatele ja püsisin seal kuni esimese mäeni ja siis nad läksidki:) Tiksusin oma sõidu lõpuni ja jooksma ma saingi. Jooks oli hea, pole ju kaua jooksnud ja nüüd nautisin seda. Finishis olin ma 28-s ja ikkagi kui mul oleks olnud maanteratas oleksin kindlasti eespool olnud, vägagi palju eespool :)

UJUMINE 380m - 4:54
RATAS 20km - 31:45
JOOKS 4,2km - 17:31





---


No ja viimaseks pingutuseks oli käinud laupäeval toimunud Tartu Mill triatlon. Mõtlesin kaua, kas võistlen individuaalis või võistkonnana. Tänu sellele, et Austrias nii hästi läks otsustasin individuaalis osaleda. Välja tuli ka täitsa tublilt. Ujuma läksime jooksuga kaldalt. Teadsin kohe, et pean minema ääres, et mitte kiirematele ette jääda ja teha oma ujumist. Algul oli raske end käima saama. Pannkoogid mis mõni tund tagasi sõin tahtsid üles tulla ja see segas ujumisega rööpasse saamist. Kuidagi ikkagi suutsin selle ujumise ära pingutada. Tundub,et ujumise  kiibilugejaid oli võrreldes eelvevast aastatest liigutatud kaugemale kuna mina ei olnud ainus kes kauem ujus. Rattal tundsin end mugavalt, esimesel ringil sai kohe kindlaks, et enne tagasipööret olnud tee olin tugeva tagant tuulega mida pidi ilmtingimata ära kasutama. Pärast pööret nagu selgeks juba sai siis oli tugev vastutuul. Esimese ringi tegin targalt ja mitte liialt pingutades, pigem hoidsin end teiseks ringiks, ma oleks nagu teadnud, et tempolangus tuleb millalgi. Aga mida ei tulnud oligi tempolangus, just sain tempot juude panna. Tunne oli mega hea ja hakkasin jällegi nautima sõitu. Teise ringi alguses jäin nagu korraks magama kui Anti minust mööda sõitis ja hea teed soovis. Mõtlesin endamisi, et kes siis mäepeal möödub kui kohe tagant tuule ala tuleb :) Ja panin järgmise käigu ning näitasin Antile tagatulesi. Ma natuke küll kartsin, et nüüd see maksab mulle vastutuule lõigul karmilt kätte kuid ei olnudki midagi hullu. Tunne oli no mega hea ;) Jooksma minnes teadsin, et see ala on mul hetkel kõige nõrgem ja pigem hoian kõvasti tagasi kuna olen hetkel just vigastusest võitu saamas. Igaljuhul kui jooksu aega vaadata siis saab aru, et ma ikka väga sörkisin seal :) Teisel ringil hakkas miskipärast vasaku jala põlveõndlasse valu tunda andma kui teadsin, et seisma ei tohi jääda. Lasin veel tempot alla aga kõndima ei jää. Tegin seal pulli ja olin niisama hea kaaslane osalejatele kui jõudsi kätte lõpusirge. Ma sain inspiratsiooni Austria Ironmani võistlejatel kui nad võtsid lõpurigeks kaasa jooksma lapsi, sugulasi jne. Ma siis tahtsin õelapsele ka veits motivatsiooni süstida ja näidata talle mis tunne on joosta finishikaare alt läbi. Võtsin ta üle aia ema käest rajale ja jooksime koos lõpuni, ma olen kindel, et talle väga meeldis see ja ta tahab varsti ise ka võistelda. 

UJUMINE 1,5km - 20:56
RATAS 40km - 1:16:12
JOOKS 10km - 47:34

1,5km ujumist seljataga.

Teisele ringile minnes, oli vaja juua ka ju :)

Isabelliga lõpusirgel, see oli tema lõpusirge :)



Järgmiseks üritan kaasa teha Pärnu jõe triatloni, Kõrvemaa triatloni, Haapsalu triatloni tiimi arvestuses, Trismile 111 individuaalis ja siis edasi vaatan jooksvalt :) 

Pühapäev, 14. juuni 2015

Võtame ära abirattad


Kuna ma pole ca 8 kuud juba jooksnud ja trenni koormus võrreldes eelmisele aastale on märgatavalt vähenenud siis hetkel kus hakkan vaikselt terveks saama on tunne selline, nagu võtaks rattalt abirattaid ära, et uuesti sõitma hakata :)
Tõsi ta on, jalg hakkab vaikselt järele andma, asi on võrreldes mõne kuu tagusele ajale ikka väga palju paremaks läinud ja see on hea. Hetkel sai otsa pikk taasturavikuur ja nüüd pean omakäel jõusaalis vaikselt jalgadele toonust andma hakkama. Veel siiski kohe jooksu trenne sisse ei too kuid olen juba teinud 2-3 sellist 10minutilist kõnd-sörki jooksulindil. 
Vahepeal on olnud ka mõni start mille peaks kirja panema, et tulevikus oleks hää lugeda mida teinud ja kuidas läks...

Kuna olen siin vaikselt avastamas enda jaoks MTB teemat siis järgmiseks stardiks peale Vooremäed oli Kuusalu Estonian Cup. 68km kuusalu maastikku. Olin kuulnud, et see pidi olema kiire rada väheste tõusudega, seega ootasin ka endalt kiiremat sõitu kui eelmine etapp. Kuid kõik nii lilleline ei olnud, ikkagi olen ma maanteerattur ja veel nõrk. Kuigi oli enamus maastik suht sile siis liivased metsalõigud võtsid ikkagi 35-40ndal kilomeetril minust viimase mis oli. Sealt edasi oli juba puhas kannatamine. 68km möödus mul 3 h 35 minutiga, hea ,et  finish veel püsti oli kui ma kohale jõudsin. Seal läks veel hästi ja olin nii aeglane, et isegi pildile ei jäänud(fotomehed läksid juba ära siis kui ma jõudsin) Aga mis seal ikka, alles II sõit maastikul, eks peab siin mõni-aasta veel treenima kui tahan kiiremaid sõite tegema hakata. Nii ma ka ju oma ujumise olen heaks saanud...järjepidevus!!!

AEG: 3h 35min
DIST: 68km

---

Peale Kuusalu oli nädalane paus startidest ja sain ettevalmistuda Jüri Basseini triatloniks. See on juba traditsioon, 4 aastat olen seal võistelnud ja ega siis see aastagi saanud ju minemata jätta. Seekord küll tiimi arvestuses oma eelmise aasta ujumise aega parandama. Tiimis olin meil ujujaks mina, ratturiks Lauri Tanner ja jooksjaks Heiki Rebane. Oma ujumisega olen ma väga rahul. Rattur ja jooksja olid ka väga tublid. Kokkuvõttes saavutasime tubli 5nda koha. Siinkohal tooksin ka välja oma 300m ujumise ajad selle 4 aasta vältel Jüri basseini triatlonitel. 

2012 - 5:27
2013 - 4:26
2014 - 4:05
2015 - 3:54

Iseesenest on iga aasta areng tekkinud kuid kas siit saab veel ka edasi minna kuskile minu taseme juures...eks seda näitab aeg. Ise ma arvan ja tunnen, et ruumi on kui oleks vaid aega ja tahtmist treenida. Kui aus olla siis see aasta ma olen ujunud audentese bassus 1-2 korda nädalas ja enamuaega üksi ja max 1,5km korraga. Lihtsalt üksi ei ole seda motti rohkem sulistada. 

AEG: 3:54
DIST: 300m

---

Peale Jüri bassu oli pikem paus. Oli palju tööd ja tuli ka ette selline aeg kus ei jõudnud 1 nädala see trennigi. Järgmiseks stardiks olin plaaninud järjekordse basseini triatloni mis toimus Kuusalus. Seal tegime jälle tiimi ja liikmeteks oli ema ja õepoeg. Kõik saime õnnelikult finishisse ja kõike tegid tublid tulemused. Kokkuvõttes saavutasime "perevõistkonna" arvestuses II koha. Mis on aga pisut kahtlane on minu ujumise aeg. Sekundi pealt sama mis ca 2-3 nädalat tagasi Jüris. Ei tõusu ega langust. Priit arvas, et see nüüd jääbki mõneks ajaks nii, et uut tõusu saada on raske. 

AEG: 3:54
DIST: 300m

---

Ja viimane start mida hetkel meenutan oli eile, kui osalesin Mulgi Rattarallil. Ma polnud varem maantevõistluses osalenud kuid olin kuulnud, et see on koht kus tuleks olla ettevaatlik. Kuna sõit toimub enamusaega grupis siis seal vigu teha eriti ei tohi. Sead sellega ohtu ju ka teised kes grupis on. Mina otseselt hoidsin pigem ääre poole, et juhul kui peaks midagi juhtuma siis saan kohe pundist välja sõita. Start oli ära ja hakkasime pedaalima mööda Viljandi ümbruseid maanteid. Sõit oli väga kiire, peale igat pisikest kurvi oli kohe kiirendus, et grupile järgi jõuda. Ca 30-40min oli sõidetud kui olin endiselt esimeses suures grupis ja tundsin, et see vist pole minule kuna tempo tappis. Iseenesest tuules istuda polnud raske kuid need kiirendused aegajalt tapsid ikka. Ühes kurvis tundsin ka kuidas kruusa peale minnes ratas tahtis alt ära libiseda, peal seda võtsin tempot ja riskimist vähemaks. Muidu võib juhtuda mingi kukkumine jne. Läksin selle pundiga veel mõni km edasi kui tuli saatuslik kurv kus olin väliskurvis ja mingi vilkuriga auto oli täpselt parkinud väliskurvi mis jäi minu trajektori. Mul ei jäänud muud üle kui võssa keerata. Selleks ajaks kui ma võsast välja sain oli punt juba läinud ja mul polnud võimalustki neid enam kätte saada. Tiksusin üksi edasi kuni joogipunktini. Mõtlesin, et nüüd ma olen viimane aga vahet pole. Siis järsku tuli mul seljatagant 8 pealine grupp kes oli juba enne mind maha jäänud. See tõstis motti ja võtsin neile sappa. Sõitsime nendega mõnikümmend-km kuniks viimase ringipeal tuli lühikese sõidu grupp meist mööda. Võtsime neile sappa ja sõitsime nendega peaaegu lõpuni. Kuid sealgi olid kõvad tegijad kes suutsid tempo nii kõrgel hoida, et ma olin peaaegu punases. Pidasin tähtsamaks seda sõitu nüüd nautima hakata. Lasin jala sirgu ja tulin grupist ära. Sõitsin rahulikult selline 30-32ga edasi. Hiljem vaatasin seljataha kus oli üks noorrattur kes oli ka pundist maha jäänud, ootasin ta järgi ning pakkusin talle tuulevarju. Tulime nii koos kuniks lõpuni jäi 6km kus minul oli otsa saanud vesi ja jõud. Ütlesin talle, et mina olen tühi...mine üksi edasi. Jäin mõne km pärast mingi suvila juures seisma kust vett küsisin. Veepuudus sellise palava ilmaga on ikka jube. Sain vett, panin geeli ja power tuli tagasi. Tiksusin lõpini ja päev korras oligi. 
Peab tunnistama, et maantee on ikka minu teema rohkem kuna maastikus tuleb 100% koguaeg tööd teha ja puhkust ei ole. Endiselt kummardan neid tublisi maastiku sõitjaid :)

Järgmisteks startideks olen mõelnud juuli alguses Tartu Mill triatloni meeskondliku kus jooksjaks on ultrasportlane Rain Seepõld ja ratturiks TRR 50nes mees. 
Vahepeal käin ära Austrias Klagenfurti IM võistlust vaatamas kus võistlevad Jan Reimann, Melvin Sinirand ja paljud teised sõbrad. 

Laupäev, 16. mai 2015

Elu on ilus, kui ilm on ilus :)

Tere taas rumal Toomas,

Kirjutan Sulle järjekordse meelespea tulevikuks millest ma loodan, et Sa ka õpid! : mina ise endale :)



Panen siis midagi jälle kirja, et tulevikus oleks millest õppida, ehk :)

Ei ole ma veel terveks saanud ja siiani olen jooksuvõimetu. No saaksin joosta tegelt juba küll aga tunnen, et midagi on veel sees. Pole kaua jooksusammu teinud ja kui nüüd kohe peale hakata siis võib see sama kiirelt tagasi tulla. Olen ca 10 korda käinud taastusravis kus muditakse mu vigast kohta lootes, et seal hakkab siis ainevahetus kiiremini tööle ja aitab vigastusel paraneda kiiremini. Ütleme ausalt, siis asi on paremaks läinud küll kui algusega võrrelda. Kuna vigastus on niivõrd kaua olnud juba siis ongi normaalne, et ta ka kohe ära ei kao. Olen väga kannatlik olnud ja pean veel vastu kindlasti! Omas peas olen ka juba leidnud lahenduse kuidas endiselt liikumises olla.
Kuna oma põhiala "triatloni" individuaalselt teha ei saa siis võtan 100% osa kõikidest triatlonidest võistkonna arvestuses kuhu vähegi saan minna. Kindlasti teen kasvõi jalutades kaasa Trismile 111 distantsi, see on juba kui traditsioon mida ei saa jätta tegemata(tänud sõnad Ain-Alarile nii vägeva ürituse eestvedamise eest!) Võistkondlikud teen kindlasti täie tõsidusega kaasa, konkurendid värisege!!! Ma olen kõvasti talvel ujumist parandanud ja tulemused on juba paranenud kui eelmine nädal tegime test ujumist. Ütleme, et see treeningplaan mida ma hetkel teinud olen on mind edasi arendanud ujumises, vaatamata sellele, et joosta ei saa. Aga see olgu siis nagu ikka igaühe saladus kuidas ta enda edu saavutab, trennis oleme sõbrad aga võistlustel ikka ju konkurendid :)

Lisaks võistkondlikele triatlonidele võtsin ka Trismile´lt pakkumise vastu lüüa kaasa Estonian Cup rattamaratonide sarjas Trismile tiimi all.
Mina kes ma olen 3 aastat üldse rattaga sõitnud ja seda ka ainult maanteed siis ei osanud ma maastiku sõidust midagi nii rasket oodata!
Oli siis esimene etapp juba mõninädal tagasi Vooremäel. Räägin pisut sellest.

Onu Toomas ja Isabel (õelaps)

Nagu ikka olen ma endast väga lugupidav meesterahvas ja arvan end igalalal parimaks, no vähemalt arvan, et ma saan hästi hakkama. Seda tegin ma ka siis maastiku sõidus. Kuna olen 3 aastat ratta seljas juba ringi vuranud siis arvasin ka, et mis siis saab rasket olla seda teha metsas, et lihtaslt teine keskond ja ratas jne. Kuid eksisin rängalt. Start Vooremäel, olen seal 700 ringis ja rivis pea, et viimane. Mõtlesin nagu ikka, et "kurat, nüüd tuleb ju nendest kõikidest vähemalt 400 inimesest mööda sõita kuna ma olen ju rattur". Okei, alguses olin ja sirgetel kruusa lõikudel kiire ja esimene kes vedama läks ja eest kimas teistel. Aga no seda lõbu ei jätkunud kauaks. Kui jõudsime ca 20-30km peale kui hakkasid need "õiged" mäed alles tulema siis sain aru, et ei ole ma ühti nii kõvamees :) See kuidas teised minust sirgeseljaga mööda sõitsid ja naerda said muutis mu arvamust koheselt. No lihtsalt nii faking mega raske on ikka paarikümnemeetrisest mäest üles sõita/kõndida ja seda veel mingi 20 korda..uhhh. Sel hetkel ütlesin endale, et "kuhu ma ennast nüüd olen lubanud". Kusjuures käisid ka mõtted peast läbi, et kui oleks võimalus siis tuleks maha kuna no nii virvendas juba pilt ees, et paha hakkab :) Tõenäoliselt oli see ka tingitud suuresti sellest, et sõin hommikul ca 6 ajal enne kui Tallinnast-Tartusse liikuma hakkasime ja no ega ma rohkem ju ei söönud. Ca 4-5h ilma söömata ja siis otse stardi minna, kõige suurem lollus mis ma oma "sportlase (loe:amatöösportlase" karjääris teinud olen. Okei eelmine aasta Saaremaa triatlonile minnes avastada 30 min enne stardi, et olen kiivri Tallinnasse jätnud võibolla trumpab selle üle aga no mul ikka juhtub :) Ühesõnaga mitu viga kokku Vooremäel ajasid mult tuju veel sõitma tulla.
Kuid asi muutus kohe kui sain esimese toitlustuspunktini kus oli "tahket toitu". Seal pidasin oma 5-6 minutilise pausi nautides banaani&rosinaid nagu oleksin olnud "Robinson Kruuso" üksikul saarel kes leidis toiduparadiisi. Kõht täis, mõni banaan ka veel tahatasku ja minekut. Ei huvitanud mind see, et banaan võib ju määrida riideid, mul oli kogemus mida võib tekidata alasöömine ja seda ma enam tunda ei tahtnud! Siis jõudsin juba Vooremäele kus liiv läks punaseks, silme-ees puud roheliseks ja pilt selgemaks(sain süsivesikuid ühesõnaga). Tuju tuli kohe tagasi, hakkasin juba vaikselt nautima seda sõitu kuni selleni mil mu tagumik hakkas mulle teada andma, et "kuule, Sa oled selle kõva sadula otsas juba vähemalt 3h juba istunud ja ma hakkan nüüd valutama..ja kõvasti, Said aru?" 
No ma proovisin sõita nii ühe-kuika teise kanni peal kui ei mingit tolku. Lõpupoole juba olin valmis kõikidest mägedest-küngastest üles kõndima, peaasi, et saaks sellest sadnulast puhtkust. Ei olnud ma juba pmst eelmisest aastast saadik rattaselja käinud, no need 2-3 sõitu mis siis märtsis tegin aga ikkagi, ise enda tegemata ettevalmistus.
Kui otsaga Lange motokeskusesse jõudsin siis olin tagumiku valuga juba harjunud ja mõtted käisid peast läbi, et kindlasti tulen ka järgmisele etapile kuna tänane läks niivõrd metsa, et vaja ju uuesti ja paremini teha :) Igaljuhul viskan ma kõikidele tublidele "maastiku vendadele" kulpi kes seda juba mitmeid aastaid teinud on ja kes on ka minuga sarnaselt võtnud selle alles sellel aastal käsile - see ei ole pehmode mängumaa, ainult kõvad jäävad ellu ja seda ma alles üritan välja selgitada kumba leeri ma kuulun :)

Pilt: Olybet facebook

AEG: 3:45:49
DISTANTS: 62KM

Homme juba uus start Kuusalus ja ootan juba väga suure huviga seda. Olen kuulnud juba, et rada pidi olemas üldiselt lauge ja see mulle ju peaks sobima. Kindlasti panen ka selle kogemuse kirja kuna siis on millega võrrelda :)

Edu kõikidele sõpradele tuleval suvisel hooajal ja okas päkka!


Pühapäev, 22. veebruar 2015

There's no such thing as overtraining...?



Tere,

Pole päris kaua siia midagi kirja pannud kuna elurütm on muutunud. Enam ei ole 6 x nädalas trenni ja võistlusi. On vigastus millele diagnoosi otsinud oleme juba pea 7 kuud. Valgas siis sain pisiku külge ja siiani pole ära läinud. Ise olin loll, et edasi suvel võistlesin. Kuid eks peame kõik ikka omal kehal ära proovima kui teisi kuulame.
2013 suvi oli ju edukas, talv veel parem. Ettevalmistust sai korralikult tehtud kuid tundub, et liiga korralikult ja liiga intensiivselt. Kaks kiiret jooksuvõistlust mis näitasid, et olen jooksus arenenud päris palju, kuid millegi arvelt kui nüüd tagant järele mõelda. Hing tahtis joosta kiiremini kui keha tegelt valmis oli. Okei, ma ei arva ainult seda, et liiga palju tegin. Tol pühapäeval kui Valga poolpikk toimus oli mul ka teisi probleeme; olin haige olnud terve nädal, uus sadul, väga külmad tingimused...
Ca 7 kuud on see PAIN kestnud kuid ma ei anna alla. Alates novembrist kuni siiamaani ei ole ma jooksusammu teinud. Detsembris tegime MRT uuringu kuna kahtlus oli, et valu tuleb puusast, kuid puus oli korras. Siis laskus ikkagi kahtlus närvile mis jalgevahelt läbi käib kuid närvi arstil käies tuli välja, et ei ole ikkagi ka närv see mis valu teeb. Ja ega muud üle jäänud kui süüdistada pisikest lihast mis pole rahu ja ravi piisavalt saanud. Koguaeg ringi liikudes(tööl jne)liigutab teda pidevalt ja ei lase puhata.
Jaanuari alguses tegime valu piirkonda süsti mis pidi siis valivaigistama ja põletikuvastane olema. Nagu niuhti oli valu läinud :) Kuid jälle kui natukene kiiremaid liigutusi tegin siis andis tunda. Võtan nüüd aja pikemaks maha ja kolmapäevast hakkab UH kuur mis aitab kiiremini paraneda lihasel.
Nii kurb kui see ka ei ole siis arvatavasti suvel ma individuaalselt triatloni kaasa ei tee. Tiimina ujumist teen ikka. Plaan on ka pikamaaujumisi proovida mida Daaniel Teet teeb.
Teile mu sõbrad soovitan,
• ära treeni ega võistelge haigena
• ära liialt palju korraga taha, kõik tuleb omal ajal
• toituge tervislikult
• puhake piisavalt
• tehke sporti mõnu ja rõõmuga

Edu!