Kolmapäev, 18. juuni 2014

Valga Valka Helen triatlon 2014

Toomas Toomas mida sa teed???

Hakkan pihta oma jutukesega juba probleemide algusest.
Nädal enne Valgat toimus Paide MEK triatlon kus olin joonekohtuniku ametis. Sain edukalt hakkama, päev oli tore ja sain ka ühe kollase kaardi väljastada mis muidugi polnud päeva kõige positiivsem sündmus. Paide Triatlonil osalesid Taavi ja Melvin, kellel tekkis huvitav plaan pärast Tallinnasse minna ratastega. Kuna Priit ka soovitas mul sellest osa võtta siis saigi plaani võetud Paide - Tallinna ots. Sõit Tallinna kujunes väga huvitavaks. Seltskond oli tore ja sõbralik. Raplas tegime Melvini lemmik kohvikus peatuse, sõime kõhud täis ja edasi Tallinna poole. Kohviku juures oli miskipärast Taavil halb õnn, Ta nimelt suutis 2 korda järjest kukkuda rattaga :) Tallinnasse jõudsime suht hilja, umbes 21:30 ajal. Tore tütarlaps tegi meist ilusa pilti ka.
Kokku sain Mina 4:05:00 ja ca 120km.


Esmaspäeva hommikul ärkasin üles ja tundsin kuidas kurk on kuidagi krõbe. Magasin öösel lahtise aknaga ja tundsin, et sain pisut külma. Päevapeale tuli ka nohu ja pea oli paks. Õhtul mõtlesin, et see on vaid pisike pisik ja saan sellest üle. Pidasin õigeks minna trapi tee karjääri ujuma Melviniga mis ei olnud just kõige targem tegu. Kui Priit sellest teost teada sai siis sain pahandada pisut. Meil tuli ka jutuks, et kui Ma terveks ei saa siis ei võistle Valgas mis mulle tundus täiesti negatiivsena. Ma olin selleks võistluseks valmistunud juba kaua ja ei tohi see haigus seda nüüd ära jätta.
Teisipäeva hommikuks oli juba köha, nohu ja pearinglus. Kurk oli valus, rinnus oli valus hingata ja kõik tundus allamäge minevat. Võtsin trennid plaanist maha ja pidasin targaks puhata. Kolmap oli jällegi karm päev, ei tahtnud kuidagi üle minna see haigus. Õhtul sain kohe peale tööd magama ja kuni neljapäeva hommikuni välja.
Neljapäeval enesetunne oli värske ja mõtlesin, et peaks tegelt juba liigutama kuna pühap on ju Valga poolpikk. Käisin kergelt jõusaalis ja enesetunne oli hea. Nohu hakkas vaikselt ära kaduma ja kurk polnud ka enam nii valus. Asi tundus ülesmäge minevat ja Valgas võistlemine oli jälle peavakorras.
Reedel käisin hommikul ka Kalevis ujumas mis oli positiivne. Kiirust oli, tundus kõik korras olevat.
Laupäeva hommikul tundsin end jälle imelikult. Nohu ja köha tulid tagasi ja pea oli paks. Lõunast hakkasime Valga poole sõitma Jani, Indro ja Lauraga. Viljandis tegime kerge lõuna ja ca 17 ajal jõudsime Valka. Vaatasime II distantsi võistluse ka ära ja kaapisime koju. Rainiga käisime poes pasta materjale ostmas. Pasta tegime valmis, sõime kõhud täis ja hakkasime asju pühapäevaks kokku panema.
Võistluspäeva hommikul oli jälle tõbine tunne. Ütlesin juba Valka sõidul kuttidele, et mul on jama tunne sees ja võistlus ei pruugi nii välja tulla nagu soovin. Plaan oli teha ujumist alla 30min, ratast 2:30 ja jooksu tulemust tahtsin 1:35. Aga kui oled ikkagi peaaegu terve nädala haige olnud siis ei tasu loota, et kõik läheb nii nagu soovid :(
Enne STARTi sain ca 100m soojaks ujuda mis oli ilmselgelt vähe! Enesetunne oli stardis hea ja tundus kõik ilusti välja tulevat. Esimesel ringi no ei saanud ma ennast üldse kohe mitte käima. Külm vesi miskipärast segas mind, hingata oli raske ja paaris tõmmet ei saanud eriti teha. Pidevalt pidin üle-ühe hingamist tegema ja vahel ka konna sisse tooma. Tundsin kuidas haigus ei lase korralikult hingata. Ma ammu juba Valka sõidul ütlesin, et kardan ujumist kuna olen seda vähe teinud. Teisel ringil sain enamvähem end käima ja lõpetasin 30 minuti ringis mis ei olnud see mida tahtsin. Oleks suutnud paremat!
Veest välja ja vahetusalasse. Võtsin endale selle aja, et end soojalt riidesse saada kuna ilm oli külm ja polnud hea veel külmetada. Rekordilised 4 minutit läks esimeses vahetusalas mida võiks lugeda eriti suureks. Rattal oli tunne hea. Distantsi võis kaheks jagada, kaks sirget kus oli vastutuul ja kaks sirget kus oli tagant tuul. Vastutuulisel alal oli kindlasti raske ja tuli lihtsalt püsida. Tagant tuulega alal tuli tuult ära kasutada maximaalselt! Ratta lõpus oli jõudu veel ja aeg oli 2:32 mida võis lugeda hästi tehtuks!
Panin ratta vahetusalasse, tossud jalga ja jooksma. Esimesed kaks ringi olid kiired ja head. Tundsin, et siit tuleb mu jooks täna hea! Kolmandalt ringilt hakkas haigus end välja näitama. Hingamine oli valus, neerudesse lõi valu, hingamistoru oli valus ja pea oli paks. Mõtlesin, et "mis mõttes" ma ei jõua. Kõrvemaa ja Tartu jooksu tulemustest peaksin ma joosta ikka jõudma. Korraks mõtlesin ka, et äkki on see jälle pisike kang millest tavaliselt taastun ja mõneaja pärast tuleb jälle powerit tagasi ja lõpetan kiirelt. Powerit ei tulnud, enesetunne oli jama ja pulss oli 135-140 vahel. Lihased ja keha tahtsid joosta aga bensiini mootorisse oli pandud hoopis diislit! Korraks käis ka mõte peas, et katkestaks kuna haigena võistlemine võib teha tervise veel halvemaks. Miskipärast tahtsin seda "halva õnnega" medalit ja pingutasin valudes lõpuni.
Pärast finiśit Priiduga arutledes jõudsime selleni, et ikkagi oli see haigus mis jooksu ära rikkus.

Enervit toitumiskava töötas väga hästi! Ei kuulnud ka Melvinilt ega ka Taavilt, et midagi poleks sobinud! 


NUMBRID     ujumine 30:17   ratas 2:32:27   jooks 1:48:17

Esimeselt ringilt tulemas.

Rattal oli kõik hea.

Tundub, et sadulat on vaja ettepoole tuua.

Siin vist on veel kõik OK.

No ei ole rahul!

Melvin, miks Sa kalja jood? 

Janil oli ilus samm :)

Taavi, no päeva üllataja ja suure tulevikuga triatleet!

Indro oli tubli nagu alati, mees teeb mida mees tahab!


Hetkel on juba kolmapäev ja olen puhanud kõik päevad korralikult. Haigus on veel sees ja tegelen sellega, et seda välja saada! Kavatsen vist ka homme puhata ja vb suplema minna. Ei taha enam sellist viga teha mis enne Valgat tegin. Pooleteist nädala pärast on Viljandi triatlon kus tahaks näidata ennast sellisena nagu ma tegelikult olen. Loodetavasti ei keeranud ma oma tervet hooaega pekki läinud nädalavahetusega.

Järgmine start VILJANDI TRIATLON, loodetavasti!