neljapäev, 9. august 2018

Ironman Tallinn & before it :)

On aeg võtta kokku Ironman Tallinn ja selleks tehtud ettevalmistus.

Kui alustame päris algusest siis mina loen ettevalmistuse algust peale 2017a treeningpuhkust. Puhkus oli sisuliselt august - oktoober 2017. Novembrist hakkasin taas regulaarselt liigutama ja sellepärast loen alates sellest ettevalmistuse algust 2018 aastaks. Plaanid olid mul põhimõtteliselt paigas, kindel oli, et osalen Otepää IMil aga Tallinna IM oli veel lahtine. Mõtlesin, et 2017 juulis tegin oma esimese täispika IMi ära (Frankfurt) ja ei olnud suurt tungi hakata uueks valmistuma.

Aga jah, lükkasin siis novembrist palli veerema. Võtaks ettevalmistuse kokku siis nii, et oli selline kesine nagu mul ikka. Üksi treenides on raske leida seda motivatsiooni mis ajaks mind trenni. Talvel käisin jooksmas, sõitsin rattaga õues, ujusin basseinis ja suusatasin natuke Soomes ja Estoloppet suusasarjas. Paar kuud üritasin end saada Tripassioni triatloniklubi treeningplaani aga kuni lõpuni see ei õnnestunud. Tänud Mikk ujumistreeningute eest mis andsid, ainsad trennid millest tundsin, et oli kasu. Enamus rattasõite õues möödus Urmas Rebase meeldivas seltskonnas, aitähh :)
Kevadel hakkasid toimuma MTBest rattamaratonid, millest võtsin ka enamustest osa, et treenida pikka maastikusõitu. Kui eelmistel aastatel olen teinud jõutreeningut saalis siis seekord ma seda ei teinud. Lihtsalt ei jõudnud olla seal. Pere vajas ka oma aega.

Siis kui sain end regulaarselt liikuma niitis mind maha vigastus, mis lõi treeningutesse sisse 2 kuulise augu. Mõlema ahhilka põletik ei lubanud ujuda ega joosta. Rattaga vaikselt sain sõita. Tore polnud ka see, et olin plaaninud maikuu algusesse treeninglaagri Otepääl, lootes seal teha ratta mahutreeninguid. Reaalselt ei saanud ma ka seal end liikuma kuna jalad lihtsalt ei lubanud. Viimastel päevadel tegin mõned rattatreeningud kaasa. Sealt edasi oli Otepää IMini jäänud väga vähe aega aga samas tuli vigastusest võitu saada. Tegin kuni Otepää IMini jooksust ja ujumisest puhkuse, sõitsin vaid ratast. Nagu arvata oli siis võistlus Otepääl oli korralik katsumus ja pikk matk. Ujudes oli pulss laes, ratas möödus rahulikult ja joosta sain väga vähe, enamuse ajast tegin jooks-matka.

Peale Otepääd sai selgeks, et avanes võimalus kaasa teha Ironman Tallinn ja mõtlesin kas kõik või mitte midagi. Jalad peale Otepääd enam paiste ei läinud ja oli tunda, et põletik hakkab mööduma. Kuna ma iseseisvalt ettevalmistust olen teinud juba paar aastat siis mõtlesin seekord, et teen midagi teisiti.

Võtsin ühendust Marko Albertiga. Minu õnneks ta oli nõus mind aitama ettevalmistusega Ironman Tallinnaks. Minna oli 7 nädalat, pidin kohe end liigutama hakkama. Mul polnud varem üksi treenide olnud nii palju motivatsiooni ja teotahet nagu siis oli. Ma ei oleks iialgi arvanud, et viitsin ujuda üksi basseinis 4,8km. Ja enamus ujumistreeninguid möödus Sõle Spordikeskuse basseinis algusega 7.00 hommikul. Rattatreeningutest rääkimata, kuna tahtsin õhtuse kvaliteetaja anda perele siis pidin alustama vahel ka kell 5.00 hommikul, millele tegin veel jooksu peale. Ühesõnaga läksin korralikult mugavustsoonist välja ja katsusin oma piire tänud Markole.




Tooksin siinkohal välja oma treeningtunnid kuude ja nädalate kaupa ja siis lähme edasi Tallinna IMga. Vasakult paremale on toodud kuud ja tulbad alla on nädalad. Mustaga nädalad Markoga.
Punasega oli haige-vigane. Sinisega oli Võhandu Maraton kus vigastada sain.



NOV.
DETS.
JAAN.
VEEBR.
MÄRTS
APR.
MAI
JUUNI
JUULI
0:19
2:25
3:47
5:07
7:20
9:11
14:42
2:51
10:47
4:43
5:28
5:18
4:12
4:31
9:44
0:00
3:30
14:05
5:07
3:25
2:57
0:00
2:28
23:36
6:10
6:04
13:12
2:08
4:43
4:55
4:49
4:26
5:55
10:02
4:39
12:35
5:05



7:57


9:07
5:50

Paneks siia ka kokku higistatud numbrid kogu ettevalmistuse ajal tehtud trennides.

Ujumine
Ratas
 Jooks
 Suusk
 35h / 103km
 119h / 2800km
 54h / 460km
 13h / 155km


Võrdluseks ka eelmiste aastate ettevalmistused.

2017a - 222h 
 37h / 113km
 101h / 2300km
 77h / 750km
 7h / 88km
2016a - 254h
 49h / 140km
 112h / 2800km
 86h / 900km
 7h / 86km
2015a - 100h
 45h / 123km
 36h / 860km
 19h / 220km
 0h / 0km
2014a - 273h
 71h / 190km
 115h / 3200km
 85h / 807km
 2h / 30km
2013a - 213h
 95h / 183km
 66h / 1900km
 52h / 470km
 0h / 0km


Asun nüüd siis võistluse juurde. Ironman Tallinn 2018

Hommikul, äratus oli vara nagu kõigil. Sõin 3h enne starti pudru, võileva ja kohvi. 2 ja 1 tundi enne starti traditsiooniliselt Enerviti marmelaad. Käisin "warming up" ujumist ka tegemas, et harjutada keha jaheda veega. Soojakraade oli meil 15-16 kraadi. Jalad ja nägu tundsid ära kulmuvat aga mida kauem seal olin seda rohkem ära nad harjusid. Vees üritasin ka vaadata kust rada minema hakkab ja kus on esimene-teine poi. Ausalt öeldes tundus sel hetkel väga segane, poid oli väikesed, silmaga neid näha oli raske. Ma olen ju ka prillikandja ja kaugele ei näe krt. Tulin välja ja ootasin starti.

Üsna kole nägu :) Aitähh pildi eest Krista Mikk.

Ujumine - 0:59:34 / 3.8km
Sain "under 1 hour" gruppi seekord sisse. Mäletan, et Otepääl kiirete gruppi pääsemisega oli probleeme kuna koridor oli väga kitsas. Käis pasun ja meid lasti vette. Ootasin ujumisest hullemat kui tegelt tuli. Teiste järgi sai väga lihtsalt ujuda ja sellega ka siis poide asukohta näha, läksin sinna kuhu rahvas liikus. Palju oli kasu ka kajaki-supi inimestest kus suunasid meid. Ujumine möödus mul ilma suuremate probleemideta. Vahel ikka ujusin kellegiga kokku või kellegile peale jne. Oli mõnus tugev ujumine kuni lõpuni. Ära ei väsinud, siinkohal tuleb vist tänusõnad öelda edasi Markole, kes mulle palju ujumist kavasse kirjutas. Jahe vesi sobis mulle, jalalabad olid küll peaaegu tundetud aga muus osas oli okei. Tundsin nägu, käsi jne. Kui veest välja sain siis oli tunne nagu jookseks puupakkudel, poolest säärest olid jalad tundetud. Mida aeg edasi seda rohkem nad üles soojenesid. T1 vahetusala möödus üsna kiirelt, olin ise ka imestunud, et seal kiire suutsin olla - 3:31

Ilus. Aitähh Mallor Malmre.


Ratas - 5:23:03 / 180km
Nagu ikka siis võtab aega, et end rattas käima saada. Läksin sõitma ilma spidomeetrita. Ma ei sõidu ajal mis on minu kiirus, läksin sõitma lihtsalt tunde järgi. Pulsikellal oli GPS välja lülitatud, et kell lõpuni vastu peaks. Linnast välja saamine oli mulle raske, tahtsin vist kohe "panema hakata" aga keha arva teisiti, "et sa just tulid veest, peaks puhakama" :) Kui jõudsin Kiiale siis sain alles tunde heaks. Edasi Vääna, Vääna-Viti, Naage, Türisalu, Keila-Joa-Vääna-Kiia-Harku-Laagri-Saku-Laagri-Harku möödus täitsa okeilt. Väntasin 70-80% tugevusega. Sellel Keila-Joalt Väänasse minnes pani mööda esimene "tuuesõidu grupp". Kogu sõidu ajal pani sellised 40-50 liiklelisi punte umbes 4 mööda. Ma hoidsin eemale ja lasin nad mööda. Olen aus ja tegin oma sõitu nagu tegema peab. Sõin iga 30minuti tagant batoon/geel + iga tund võtsin 2 soolakapslit. Kui aga teisel ringil oli jõudnud Türisalu mäele siis hakkasin tundma tühja kõhtu tundsin esimest "energia-auku". Räägitakse, et kui see tunne tuleb siis oled juba hiljaks jäänud. Järgmine teeninguspunkt oli enne Keila-Joad ja sinnani tuli ära kannatada. Haarasin sealt banaani ja vett. Mul endal oli rajale kaasa võetud ainult mineraalijook. mis ei sisaldanud süsivesikuid. Iga tunni kohta plaanisin süüa batooni+geeli mis sisaldas kokku ca 40g süsivesikuid. Reaalselt oleks vaja tunni kohta 70-90g. Ma ei saanud aru mis toimub, et miks energiat ei jagu. Aga jahm, sõin liiga vähe. Kindlasti mõjutas seda ka külm ujumine, kus kulutasin topelt koguses energiat. Väänasse jõudes olin energia tagasi saanud ja sai edasi panna. Sakust läbi ja suunt T2 vahetusala suunas. Rattarajal esimesel ringil kasutasin ühe korra ka WC-d. Vahetusalas oli aeg mul 2:52, mille sisse ka üks WC-s käik :)

Liigun. Klõps Mallorilt jällegi.

Jooks - 3:58:04 / 42km
Jooksu algul tundus kõik väga hea. Läksin hoidma 4:50 tempot. Jooksurajal hoidsin sama süsteemi, et iga 30min tagant geel/batoon + iga tund 2 soolakapslit. Esimene ring oli kõik ilus kuni jõudsin teisel ringil tagasiteel poole peale. Sealt tuli jälle seesama "energia-auk". Võtsin end kõndima-sörkima kuni järgmise teeninduspunktini, kust läksin toitumisega üle cola-vesi+ 2 soolakapslit tunnis. Läks pisut aega mööda ja sain colaga end tagasi reepeale. Küll aga keskmist kiirust tagasi saada ma ei suutnud. Kolmas ja neljas ring möödusid juba ajagraafikust väljaspool. Lihtsalt ei jõudnud, pulss 130-135, krampidest polnud haisugi - järjepidev soolakapslite söömine töötas. Jooksurajal käisin ka korra tualetis.

Kahju on, et nii inimliku vea tegin ja tänu sellele pidin oma plaanitud tempost nii rattas kui ka jooksus lahti laskma. Aga eks ma püüan vigadest õppida ja rohkem sööma hakata. Tagasi mõeldes, oleks pidanud juba kohe peale ujumist rohkem sööma hakkama, kuna külmas kulutab keha rohkem. Aga jahm, oli see mul esimest korda sellises tingimuses võistlemine. End 100% realiseerida ma ei saanud. Aga ehk järgminekord siis. Ja siis järgminekord teeks veitsa pikema korraliku ettevalmistuse ka kui ainult 6 nädalat.

Aitähh Jaana+põnn, kes selle 6 nädalat mind kodust ära lasid kui oli vaja pikki trenne teha. Ma ausalt ei taha mõelda mida teevad need pered kelle mees-naine teeb terve aasta 10-15 tunniseid treeningnädalaid. Aga no kui on võimalused siis miks mitte.
Aitähh Marko, et Sa mind vastu võtsid ja mind selle lühikese ajaga liikuma panid.
Aitähh Dima&Sportland, et minusse uskusite.
Aitähh Ema, Kati, Rain, Emmakas, Kaire, Mart kaasa ergutamast rajakõrval.
+ aitähh paljudele teistele kes mulle kaasa elasid rajaääre. Nii tore oli kuulda pidevalt "läheb Tom", "jõuab Tom" vms, suured tänud!

Aitähh. Kohtumiseni uute lugudeni tulevikus.














































1 kommentaar:

  1. Very well done Toomas!!
    Thank you very much for the positive influence and for inspiring people, including me!
    I did my registration to Tallinn Ironman two weeks before it, after a long ride with you. We talked a lot and you managed to motivate me.
    It was such a pleasure to share the road and swimming lanes with you!

    VastaKustuta